Tõsi, mu varasemad postitused on kirjutatud olevikus, sest
kirjutasingi need iga päeva õhtul. Selle postituse kirjutan aga
kolmapäeval-neljapäeval (25.02-26.02), seega on lihtsam teha minevikus. Ma
loodan, et teil sellega segadusi ei teki J
(ja ei näe miks peakski :D). Põhjenduseks on see, et blogi pidamine võtab kauem
aega kui te arvate, ja seni pole kooli jms tegevuste kõrvalt aega leidnud,
mitte et ma ei oleks tahtnud J
Jah, ma tean et kõigest 1. koolinädal möödas, aga kui aus olla siis ma ei tea,
kuidas ma varem nii tihedalt olen suutnud kirjutada :D Aktiivset koolitööd on
kõigest ~4 kuud ja siin tõesti läheb väga ruttu väga kiireks, juba tunnen
seda.. Aga kuna mulle meeldib oma aega efektiivselt planeerida, siis ei olegi
see minujaoks probleem, vaid võtan seda kui väljakutset.
Lisaks avastasin, et kõige parem tekst/kirjutamishoog tuleb mul hilisõhtul kodus, või siis koolist koju tulles rongipeal.
Laupäeval ei teinudki muud, kui proovisin otsida kohta, kus
saaks kõnekaarti aktiveerida, sest sain kell 10:00 sõnumi sisuga „dear customer, please
register your sim-card within 12 hours, or else your calls will be blocked“.
Lõi kerge paanika sisse kui seda lugesin, aga siis tuli meelde et tegelikult on
see päris pikk aeg, et see ära teha. Panin google mapsi sisse „Lycamobile“ ja
läksin sinna, kuhu iganes see mind juhatas. Vahest mõtlen, et äkki usaldan
GPS-i liiga palju :D
Aga ennäe, see koht oli suletud. Tekkis järgmine idee, kuhu
minna. Sinna läksin bussiga. Bussipeatuses tuli minu juurde teetööline ja
pakkus ühte infovoldikut ning rääkis juurde, et ehituste tõttu suletakse
järgmisel nädalavahetusel üks teelõik ja bussipeatused on ümber tõstetud ning
tema pakutavas infovoldikus on need märgitud. Bussiga sõites nägin, et
absoluutselt igas peatuses oli samamoodi mees valmis jagamas. Ja samad
infovoldikud olid bussis tasuta võtmiseks. Küllaltki hästi organiseeritud J
Suundusin L’illa kõrval asuvasse El Corte Ingles poodi, et
proovida leida Lycamobile infoletti. Aga ei leidnud. Kõik teised (Vodafone,
Orange, Movistar ja midagi oli veel) olid olemas aga Lyca oma mitte. Läksin
välja ja helistasin klienditoele, et küsida kus/kuidas. „Press 2 for english“,
„press 3 for registration and credit information“. Ütles, et saab teha netiteel
või parem mõte on minna lähimasse locatariosse. Seega minu „ränne“ oli kasutu,
heal juhul 2 piletit raisku läinud, halvemal juhul 3. Kodu lähedal, 2 tänavat
edasi oligi üks locatario. Mul polnud aimugi, kuidas seda ära tunda, aga
juhusliku kobamise tulemusena leidsin selle. Onu leti taga tegi omad asjad ja
ütles et „ok, now you are registered“. Okay, sain minna rahus koju Eesti laulu
otseülekannet vaatama. Tee ja küpsised ja oligi mõnus olla.
Seekord jälle Hillsongi Jumalateenistusele, asukoht La
Rambla tänaval Teatre Principal. Seekord parem kui eelmine. Ja just
sellepärast, et inimesed tulid rääkima ja tutvuma jne. Kutsuti pärast seda
isegi koos lõunatama. Hea oli, et läksin ;) Jäin juttu ajama ühe kristlasest
tudengiga Hollandist. Kutt on nii eeskujulik kui vähegi olla saab. Talle
meeldib õppida, et ennast pidevalt arendada. Talle meeldib reisida. Tal on
erinevates ettevõtetes töökogemusi ja LinkedIn-is nii mõnedki positiivsed tagasisided.
Talle meeldib elada perega, sest tahab olla neile lähedal. Ta on saalijalgpalli
tiimis väravavaht. Talle meeldib arutleda. Kahju, et ta teisipäeval ära läheb,
nagu ütles. Rongiga Madriidi ja sealt kuskile edasi. Üldse kogu see õhtusöök
meenutas, nagu oleks oma pere seltsis.
Tagasitulles kohe seal lähedal taheti meile kanepit pähe
määrida :D Nagu filmis tuli tumedais rõivais onu pimedast kõrvaltänavast paar
sammu välja ja sosistas kõrva sisse, et kas tahame osta. Kui jõudsime tagasi La
Ramblale, lõi meie seltskond kaheks, ühed paremale Catalunya metroo suunas,
teised (sh mina) vasakule Drassanes peatuse suunas. Peaaegu, et igas peatuses
läks keegi meieomadest maha, mina kõige hiljem. Paari peatuse jagu saime veel
jutustada ühe Brasiilia neiuga. On ka siin õppimas vahetusüliõpilasena, nagu
minagi, aga teises koolis (Universitat de Barcelona, lühidalt UB). Alguses
oleksin pakkunud, et on siit riigist, aga kui ta ütles et ei oska katalaani
keelt ja „...in my country...“, siis aimasin, et on kuskilt muust
Ladina-Ameerika riigist (sest ta valdab Hispaania keelt).
Ei olegi selliselt planeerinud, aga täna oli (peaaegu) full-on koolipäev. Hommikul kooli, õhtul
koju õppima. Vaba aeg oli ainult rongis istudes ja siis, kui oli pikem paus
kell 14-17. Aga selle pausi ajal ka lugesin ühte artiklit CDA-dest ja miks neid
tahetakse läbi suruda. On meeles üks lause, kus British Airways B777 kapten
sooritas peaaegu täiusliku CDA maandumise. Gaas võeti maha enne laskuma
hakkamist lennukõrguselt ja uuesti pandi peale alles siis, kui ta lennurajalt
maha keerama hakkas. See oli võimalik põhimõtteliselt tänu sellele, et sellel
hetkel ei olnud erilist lennuliiklust. Ja aset leidis Heathrow lennuväljal.
Kogu artikkel ise oli 11 lehte. Ja kuna ma olen kohutavalt aeglane lugeja, siis
selle läbimine võttis kaua aega. Alustasin selle pausi ajal koolis ja lõpetasin
lugemisega kodus.
Päeva esimene loeng GEAIO ja pärast pausi TAE. GEAIOs ei
olnud muud kui segadust kõrgema mati pärast (that’s why i’m getting rid of that :D); TAE alguses läksin
professorilt küsima vastust, mis ta õpilastelt sai. Apparently 4-5 ütlesid, et neile inglise keel ei sobi. Eks ma siis
jätka ingliskeelsete artiklite lugemist. Tunni teemaks oli õhusõidukite
äratundmine nende välimuse järgi. Kuna ta kasutas ingliskeelseid slaide, siis
sain ka mina natukenegi targemaks. Põhiliselt rääkis „Boeing vs. Airbus“.
Pärast seda tegin ühe testi Ateneas (täpselt sama asi mis eesti koolides on
Moodle keskkond) tulemusele „pretty good“ :D
Tänavamuusikud tulevad siin isegi rongidesse, paljudel oma võimendi ja mikrofon |
Davisel on täna sünnipäev ja teistega planeerisime
talle üllatuse (kuigi minu panus sellesse oli minimaalne, sest ma ei teadnud
sellest midagi, enne kui öeldi, et lähme talle uksetaha täpselt 00:00). Vina
(neiu meie korteris) ostis talle tordi ja kaunistuseks peale kaks numbrit, mis
tähistasid tema uut vanust: 24. Üllatus kukkus välja selliselt, et läksime
elutuppa ja meie Vinaga ootasime laua taga pimedas ja Navaneeth läks ta uksele
koputama. Davis juba magas, aga ärkas üles. Navaneeth ütles et „man, we have a
problem, there are sparks coming out of the fridge, you have to come see this“.
Vaene kutt oli nagu „eh? What?“ :D Kui nad kahekesi elutuppa jõudsid pani
Navaneeth tuled põlema ja hakkasime kolmekesi sünnipäevalaulu laulma. Kui
küünlad puhutud ja tort lõigatud, läks kerge tordisõda pihta, kui Navi pühkis
vahukoort sünnipäevalapsele mööda nägu laiali. Ütles lisaks et „now you look
like an indian tribeman“ :D Sõime kooki ja jutustasime. Magada sain see öö 4,5
tundi äkki, sest mul hakkas koolipäev kell 8. Väga halb kombinatsioon, aga
sünnipäevaüllatuse nimel olin valmis ohverdama oma uneaega.
Koolis olin esimese loengu jälle segases GEAIO-s. Pärast
seda läksin Maria juurde, kus küsisin igaksjuhuks tunniplaani kohta. Tuleb
välja, et see loeng, mis pidi mul kell 12 kohe hakkama, on ainult kindlatel
nädalatel, kuigi enne käisin klassiruumi juures ja vaatasin, et ukse peal on
kirjas see aine, aga ometi on mingi muu aine parasjagu seal käimas (mis ei
saanud olla minu ITA, mis oleks pidand mu arust olema). See peaks juba nüüdseks
selge olema, aga ma ei tea mis mul juhtus et ei pannud tähele tunniplaanis
märget „setm. 4-6“ (tõlge: nädalad 4-6).. :D Kusjuures see ühine süsteem, et
kell 14-15 ei toimu õppetööd, on väga kasulik süsteem. 20-30minutist piisab ehk
söömiseks küll, aga kui on pikad loengud kella 8st kella 14ni, mille lõpus on
pea paks, siis kulub peale söögipausi pool tundi leiva luusse laskmiseks ära
küll. Selle lõpus on jälle motivatsiooni järgmistesse loengutesse lahinguvalmis
olekus tõtata. Tähelepanek, mis esimese nädalaga kohe selgeks sai, on see, et
professori 5-10 minutit hilinemist on justkui kirjutamata reegel. Kui Eestis on
enamus õpilased 10 minutit enne tundi klassi ukse taga (või klassis sees) ja
lektor tuleb 3-4 minutit varem, et alustada minutipealt õigel ajal, siis siin
on see „skaala“ 10 minutit edasi lükatud. Sama oli järgmine hommik mul Albertiga,
millest saan kirjutada kolmapäeva alguses.
Mõtlesin, et koju pääsen peale 14, aga tänu eelpool
kirjeldatud juhtumile sain 2 tundi varem. Kasutasin aega ära, et olla
produktiivne. Lugesin, tegin koduseid töid. Lugedes tikkus ikka metsik uni
peale ja mõtlesin et teeks ühe 15minutilise uinaku. Arvuti taga. Meelega
ebamugavalt. Telefonist äratus (täpselt) 15 minuti pärast helisema. Ja sellest
tõepoolest oli kasu, sest peale uinakut tuli uus motivatsioonilaks õppimise
jaoks. Lõpetasin Anderson Eberhardt raamatu „Understanding flight“ kolmanda
peatüki lugemise, mis kandis nime „stability & control“. Tegin Informatics 1
kahe nädala kodutööd ette ära, mis kujutasid endast elu lihtsaid ja lühikesi
programmikoode (MatLabis). Igaüks neist on max 10 rida ja iga rida
paarisõnaline: defineerin mõne muutuja, koostan tsükli/if-lause, kirjutan mõne
matemaatilise tehte jms. Nüüd kui ma mõtlema hakkan, siis saan kolmanda nädala
omad ka ära teha juba :D I’m proud of
myself.
Õhtul küpsetas Davis kõigile õhtusööki, mis oli imemaitsev! Suva,
et kell oli siis 10 õhtul, ma võtsin oma 3 suurt portsu vähemalt, sest ma ei
suutnud ei öelda, plus pärast pikka pausi magustoitu ka. Ta ütles, et
valmistamise peale kulus ligi 2 tundi, aga pärast söömist kiitsime kõik teda
taevani, ja ma ei liialda. Tema tehtud õhtusöök paneb minu kokkamisoskused
otseses mõttes häbisse :D Ja õhtusöögi käigus käis Navaneeth välja mõtte, et
läheks neljakesi kõik koos sukelduma. Ja ma mõtlen seda päris diili, mitte
snorgeldamist :D Saab olema kallis, aga nõustun tema lausega „of course it’s
maybe a little bit expensive, but maybe it’s once in a lifetime opportunity,
you never know“. I can’t not go.
Behind the scenes, meister oma teosega poseerimas |
A truly amazing food experience |
Pidime kohtuma Albertiga 7:45 all ukse ees (ta elab meist
paar korrust kõrgemal samas trepikojas), et minna ajama minu NIE kaardi asju,
tema aitab mind sellega. Seekord ei pidand ärkama 2 tundi varem, et kooli
liikuda, seega oli magamiseks kauem aega. Mina olin nagu kellavärk kokkulepitud
ajaks kokkulepitud kohas, ja igal minutil mis üle selle läks, mõtlesin kirjutada
talle, et kas jäi magama :D Eestlase stereotüüp lööb välja vist :D Kell ~7:55 läksin
õue ootama, ja ta kirjutab mulle 7:59, kas ma olen valmis (pfff...). Kui sõnumi
ära lugesin, sain aru, et ta ootab mind sees.
Läksime jala kõigepealt (vist) linnavalitsuse hoonesse, sest
ta ütles, et meil on sealt ühte paberit ka vaja, mida ma ilma temata ei oleks
saanudki. Sealt edasi politseijaoskonda, sest see on koht, kust NIE kaarti
saab. Kell 9 jõudsime sinna, Albert läks kohe alguses ära ja tuli hiljem
tagasi, aga kui nägi, et numbrid pole ikka veel kaugele jõudnud, ütles et ta
peab tööle tagasi kiirustama ja et ma saan ise hakkama küll. Uskuge või mitte, aga 11 läbi alles tuli minu
kord. Ootasin 2 tundi, et saada teada, et mul on puudu dokumendi koopia, mille
linnavalitsuse hoone teenindaja enda kätte jättis, ja mingi kindel paber, mis
jäi Alberti kätte ja tema andis mulle kogematta vale paberi... Mis veel hullem,
mul hakkas see päev kell 12 kool.
Hilinesin 20 minutit. Kõigest J
Algul läksin ühe klassi ukse taha, siis vaatasin, et seal kedagi sees ei ole,
siis läksin teise klassi, kus tund käis (järelikult õige). Hiljem Ateneast
vaadates selgus, et pidigi olema esimene pool loengu osa ja teine pool
arvutiklassis (kus ma enne vaatamas käisin). Et te teaksite, siis see oli jälle
GEAIO :D Ja ma olen lõpuks otsustanud, et see on see aine, mille ma välja ka
jätan. Üks põhjustest on see, et mulle ei istu kõrgem matt. Teine põhjus on
see, et Adeline soovitas alguses just seda ära jätta. Kolmandaks see, et Isaac
(enne arvasin, et ta nimi on Zack, sest olin nii kuulnud, aga ta saatis
kõikidele erasmuse tudengitele ühe e-maili ja kui guugeldasin siis nägingi, et
see on tema) „hirmutas“ mind, ja ütles, et selles aines on suured projektid ja
teiste ainetega ma rebin ennast lõhki. Ta on selle läbinud ka, nagu ütles.
Kõigele lisaks on mul hea meel, et ma selle asemel ITA alles jätsin, sest see tundub
päriselt ka huvitavam. Ümbertõlgituna öeldes hakkame selle raames tegelema
õhuruumidega: nende koostamisega, analüüsimisega, simulaatorites mängima „piloot
vs lennujuht“ mängu jne.
Jälle lõunapaus. Seekord ei olnud ühe, vaid 2,5tunnine.
Algul vaatasin tunniplaanist, et hakkab kell 17:00, aga kui ~16:15 uuesti ette
võtsin ja näpuga järge ajasin, siis vaatasin, et hoopis 16:30. Ütleme nii, et
täpselt õigel ajal avastasin selle. Pidin hakkama küll kohe liigutama, aga
liialt kiirustama ka päris mitte.
Järgmisena jälle TAE. Seekord istusin läpakaga taha nurka
(sest seal on pistikud) ja võtsin ette samad slaidid, mida härra Mellibovsky
kasutab, ja üritasin tema käeliigutustest aru saada ja samal ajal slaide
vaadata. Kõlab imelikult, aga see on tõesti ainus viis, kuidas mulle loengutest
ka kasu võiks olla.
Kui Ander koolimajast lahkus, oli väljas juba pime. Koju
jõudes veel pimedam. Juba teadsin ette, et mul on porgandid otsa saanud ja oli
isu kodus teha makarone tomatipasta, hakkliha ja porganditega. Kuna kell oli
palju, siis läksin peaaegu otsejoones poodi, viskasin ainult koti koju ära. Kui
poest väljusin, siis minu seljataga pandi turvaväravad juba pooleldi kinni (et
anda märku, et hakkavad sulgema ja uusi kliente eemale peletada :D). Kell oli
siis umbes 20:45 kandis. Kui kodus söök valmis ja esimese ampsu võtsin siis
tuli uhke hetk peale, et ma seekord taas naelapea pihta lõin J
Enne selle peatüki algust on siin postituses kirjutatud 2035
sõna ja kui sa seda lauset loed, tahan sind tänada, et nii kannatlikult vastu pead :D
Täna hommikul kella kümneks kooli. Öösel jäin magama
niimoodi, et lamp jäi põlema ja telefoni unustasin laadima panna. Ärkasin
juhuslikult ~pool tundi enne äratuskella ja vaatasin, et akut 11%. Panin
laadima, kustutasin tule ära ja vajusin uuesti põhku :D Väga raske unega, nagu
ma olen, lükkasin äratuskellasid jälle edasi, kuni ärkasin pool tundi enne
planeeritavat väljumisaega. Selle aja sees jõudsin riide panna ja alt kohvi
& hommikuhelbed võtta ja natuke arvutis toimetada. Aga metroos taipasin, et
unustasin kodus nätsu suhu pista. Tunnen kaasa nendele, kes see päev minu
hingeõhku tundis :D
Esimene tund minu uus lemmik aine ITA. Ei ole veel suurema
huviga kuulanud kui selles loengus. Tunni teemaks „ASM kickoff“ (pikemalt
öeldes: ASM = Airspace management). VMC (visual meterological condition), IMC
(instrumental meterological condition), VFR (visual flight rules), IFR
(instrumental flight rules) jne. Teises pooles joonistasime oma šabloonidele
Prantsusmaal Bordeaux kohal asuvatest õhuruumi tüüpidest vertikaalse „lõikega“
kaardi. Kui see lause nüüd loogiliselt kõlab :D Põhjus, miks seda vaja on, on
lihtne: õhuruum ei ole kahemõõtmeline, nagu kaardil oleme harjunud vaatama
(merepinnast lõpmatusse kõrgusesse), vaid osad õhuruumi tüübid lähevad teiste
õhuruumide sisse, üks peale ja teine alla. Rohkem detailsemaks ma ei lähe,
muidu hakkan äkki lugejaid kaotama :D Xavier kipub korrutama, et üks meie
tuleviku töödest saab olema saabuvate ja lahkuvate lendude efektiivne etteplaneerimine
ja selle lennujuhile tutvustamine/edastamine. Et see ei ole lennujuhi töö, vaid
insener teeb selle eelnevalt neile valmis. Kui see nii päriselt ka on, siis ma
ei jõua enam ära oodata, kui saan kooli lõpetades tööle asuda :D
Siin postituses enne kirjutasin oma otsusest jätta GEAIO
katki, täna (neljapäeval) läksin Maria juurde, et seda otsust kinnitada. Andsin
ka muidugi teada Adelinele, et olen nõnda otsustanud. Ja et asendan GEAIO
Informatics 1-ga ja see ei tule mulle väga suureks koormaks, sest olen varem
programmeerimisega kokku puutunud (seepärast tegin ka kahe nädala kodutööd ette
ära :D sest mulle meeldib).
Tean, et kõigest neljapäev, aga juba on nädalavahetuse
ootus, et saaks puhata ka. Ja kuna ma praegu kirjutan ka seda postitust sama
päeva õhtul, mille kohta see lõik/peatükk (mis iganes selle kohta öelda saab)
kirjutab, siis on hea tunne, et jõudsin blogiga järje peale tagasi ja
tagantjärgi ära teha. Wordi failis 5 lehte, veidi üle 2500 sõna. Suur linnuke
kirjas. Praegu kella vaadates näitab see 23:52, olen vist 2 tundi jutti
kirjutanud. Kohe, kui saan vormistatud ja üles laetud, lähen otsejoones magama.
Suva, et kool hakkab kell 12. Homme on mõnusalt lihtne päev, ITA ja Informatics
1 :D ITA-s lõpetame oma šabloonide joonistamist ja Informatics 1-s võtame
if-lauseid ja tsükleid.
Ander out, peace!