neljapäev, 26. veebruar 2015

Läheb tegutsemiseks


Tõsi, mu varasemad postitused on kirjutatud olevikus, sest kirjutasingi need iga päeva õhtul. Selle postituse kirjutan aga kolmapäeval-neljapäeval (25.02-26.02), seega on lihtsam teha minevikus. Ma loodan, et teil sellega segadusi ei teki J (ja ei näe miks peakski :D). Põhjenduseks on see, et blogi pidamine võtab kauem aega kui te arvate, ja seni pole kooli jms tegevuste kõrvalt aega leidnud, mitte et ma ei oleks tahtnud J Jah, ma tean et kõigest 1. koolinädal möödas, aga kui aus olla siis ma ei tea, kuidas ma varem nii tihedalt olen suutnud kirjutada :D Aktiivset koolitööd on kõigest ~4 kuud ja siin tõesti läheb väga ruttu väga kiireks, juba tunnen seda.. Aga kuna mulle meeldib oma aega efektiivselt planeerida, siis ei olegi see minujaoks probleem, vaid võtan seda kui väljakutset.

Lisaks avastasin, et kõige parem tekst/kirjutamishoog tuleb mul hilisõhtul kodus, või siis koolist koju tulles rongipeal.


Laupäev

Laupäeval ei teinudki muud, kui proovisin otsida kohta, kus saaks kõnekaarti aktiveerida, sest sain kell 10:00 sõnumi sisuga „dear customer, please register your sim-card within 12 hours, or else your calls will be blocked“. Lõi kerge paanika sisse kui seda lugesin, aga siis tuli meelde et tegelikult on see päris pikk aeg, et see ära teha. Panin google mapsi sisse „Lycamobile“ ja läksin sinna, kuhu iganes see mind juhatas. Vahest mõtlen, et äkki usaldan GPS-i liiga palju :D

Aga ennäe, see koht oli suletud. Tekkis järgmine idee, kuhu minna. Sinna läksin bussiga. Bussipeatuses tuli minu juurde teetööline ja pakkus ühte infovoldikut ning rääkis juurde, et ehituste tõttu suletakse järgmisel nädalavahetusel üks teelõik ja bussipeatused on ümber tõstetud ning tema pakutavas infovoldikus on need märgitud. Bussiga sõites nägin, et absoluutselt igas peatuses oli samamoodi mees valmis jagamas. Ja samad infovoldikud olid bussis tasuta võtmiseks. Küllaltki hästi organiseeritud J

Suundusin L’illa kõrval asuvasse El Corte Ingles poodi, et proovida leida Lycamobile infoletti. Aga ei leidnud. Kõik teised (Vodafone, Orange, Movistar ja midagi oli veel) olid olemas aga Lyca oma mitte. Läksin välja ja helistasin klienditoele, et küsida kus/kuidas. „Press 2 for english“, „press 3 for registration and credit information“. Ütles, et saab teha netiteel või parem mõte on minna lähimasse locatariosse. Seega minu „ränne“ oli kasutu, heal juhul 2 piletit raisku läinud, halvemal juhul 3. Kodu lähedal, 2 tänavat edasi oligi üks locatario. Mul polnud aimugi, kuidas seda ära tunda, aga juhusliku kobamise tulemusena leidsin selle. Onu leti taga tegi omad asjad ja ütles et „ok, now you are registered“. Okay, sain minna rahus koju Eesti laulu otseülekannet vaatama. Tee ja küpsised ja oligi mõnus olla.


Pühapäev

Seekord jälle Hillsongi Jumalateenistusele, asukoht La Rambla tänaval Teatre Principal. Seekord parem kui eelmine. Ja just sellepärast, et inimesed tulid rääkima ja tutvuma jne. Kutsuti pärast seda isegi koos lõunatama. Hea oli, et läksin ;) Jäin juttu ajama ühe kristlasest tudengiga Hollandist. Kutt on nii eeskujulik kui vähegi olla saab. Talle meeldib õppida, et ennast pidevalt arendada. Talle meeldib reisida. Tal on erinevates ettevõtetes töökogemusi ja LinkedIn-is nii mõnedki positiivsed tagasisided. Talle meeldib elada perega, sest tahab olla neile lähedal. Ta on saalijalgpalli tiimis väravavaht. Talle meeldib arutleda. Kahju, et ta teisipäeval ära läheb, nagu ütles. Rongiga Madriidi ja sealt kuskile edasi. Üldse kogu see õhtusöök meenutas, nagu oleks oma pere seltsis.

Tagasitulles kohe seal lähedal taheti meile kanepit pähe määrida :D Nagu filmis tuli tumedais rõivais onu pimedast kõrvaltänavast paar sammu välja ja sosistas kõrva sisse, et kas tahame osta. Kui jõudsime tagasi La Ramblale, lõi meie seltskond kaheks, ühed paremale Catalunya metroo suunas, teised (sh mina) vasakule Drassanes peatuse suunas. Peaaegu, et igas peatuses läks keegi meieomadest maha, mina kõige hiljem. Paari peatuse jagu saime veel jutustada ühe Brasiilia neiuga. On ka siin õppimas vahetusüliõpilasena, nagu minagi, aga teises koolis (Universitat de Barcelona, lühidalt UB). Alguses oleksin pakkunud, et on siit riigist, aga kui ta ütles et ei oska katalaani keelt ja „...in my country...“, siis aimasin, et on kuskilt muust Ladina-Ameerika riigist (sest ta valdab Hispaania keelt).


Esmaspäev

Ei olegi selliselt planeerinud, aga täna oli (peaaegu) full-on koolipäev. Hommikul kooli, õhtul koju õppima. Vaba aeg oli ainult rongis istudes ja siis, kui oli pikem paus kell 14-17. Aga selle pausi ajal ka lugesin ühte artiklit CDA-dest ja miks neid tahetakse läbi suruda. On meeles üks lause, kus British Airways B777 kapten sooritas peaaegu täiusliku CDA maandumise. Gaas võeti maha enne laskuma hakkamist lennukõrguselt ja uuesti pandi peale alles siis, kui ta lennurajalt maha keerama hakkas. See oli võimalik põhimõtteliselt tänu sellele, et sellel hetkel ei olnud erilist lennuliiklust. Ja aset leidis Heathrow lennuväljal. Kogu artikkel ise oli 11 lehte. Ja kuna ma olen kohutavalt aeglane lugeja, siis selle läbimine võttis kaua aega. Alustasin selle pausi ajal koolis ja lõpetasin lugemisega kodus.

Päeva esimene loeng GEAIO ja pärast pausi TAE. GEAIOs ei olnud muud kui segadust kõrgema mati pärast (that’s why i’m getting rid of that :D); TAE alguses läksin professorilt küsima vastust, mis ta õpilastelt sai. Apparently 4-5 ütlesid, et neile inglise keel ei sobi. Eks ma siis jätka ingliskeelsete artiklite lugemist. Tunni teemaks oli õhusõidukite äratundmine nende välimuse järgi. Kuna ta kasutas ingliskeelseid slaide, siis sain ka mina natukenegi targemaks. Põhiliselt rääkis „Boeing vs. Airbus“. Pärast seda tegin ühe testi Ateneas (täpselt sama asi mis eesti koolides on Moodle keskkond) tulemusele „pretty good“ :D


Tänavamuusikud tulevad siin isegi rongidesse, paljudel oma võimendi ja mikrofon




Teisipäev

Davisel on täna sünnipäev ja teistega planeerisime talle üllatuse (kuigi minu panus sellesse oli minimaalne, sest ma ei teadnud sellest midagi, enne kui öeldi, et lähme talle uksetaha täpselt 00:00). Vina (neiu meie korteris) ostis talle tordi ja kaunistuseks peale kaks numbrit, mis tähistasid tema uut vanust: 24. Üllatus kukkus välja selliselt, et läksime elutuppa ja meie Vinaga ootasime laua taga pimedas ja Navaneeth läks ta uksele koputama. Davis juba magas, aga ärkas üles. Navaneeth ütles et „man, we have a problem, there are sparks coming out of the fridge, you have to come see this“. Vaene kutt oli nagu „eh? What?“ :D Kui nad kahekesi elutuppa jõudsid pani Navaneeth tuled põlema ja hakkasime kolmekesi sünnipäevalaulu laulma. Kui küünlad puhutud ja tort lõigatud, läks kerge tordisõda pihta, kui Navi pühkis vahukoort sünnipäevalapsele mööda nägu laiali. Ütles lisaks et „now you look like an indian tribeman“ :D Sõime kooki ja jutustasime. Magada sain see öö 4,5 tundi äkki, sest mul hakkas koolipäev kell 8. Väga halb kombinatsioon, aga sünnipäevaüllatuse nimel olin valmis ohverdama oma uneaega.











Koolis olin esimese loengu jälle segases GEAIO-s. Pärast seda läksin Maria juurde, kus küsisin igaksjuhuks tunniplaani kohta. Tuleb välja, et see loeng, mis pidi mul kell 12 kohe hakkama, on ainult kindlatel nädalatel, kuigi enne käisin klassiruumi juures ja vaatasin, et ukse peal on kirjas see aine, aga ometi on mingi muu aine parasjagu seal käimas (mis ei saanud olla minu ITA, mis oleks pidand mu arust olema). See peaks juba nüüdseks selge olema, aga ma ei tea mis mul juhtus et ei pannud tähele tunniplaanis märget „setm. 4-6“ (tõlge: nädalad 4-6).. :D Kusjuures see ühine süsteem, et kell 14-15 ei toimu õppetööd, on väga kasulik süsteem. 20-30minutist piisab ehk söömiseks küll, aga kui on pikad loengud kella 8st kella 14ni, mille lõpus on pea paks, siis kulub peale söögipausi pool tundi leiva luusse laskmiseks ära küll. Selle lõpus on jälle motivatsiooni järgmistesse loengutesse lahinguvalmis olekus tõtata. Tähelepanek, mis esimese nädalaga kohe selgeks sai, on see, et professori 5-10 minutit hilinemist on justkui kirjutamata reegel. Kui Eestis on enamus õpilased 10 minutit enne tundi klassi ukse taga (või klassis sees) ja lektor tuleb 3-4 minutit varem, et alustada minutipealt õigel ajal, siis siin on see „skaala“ 10 minutit edasi lükatud. Sama oli järgmine hommik mul Albertiga, millest saan kirjutada kolmapäeva alguses.

Mõtlesin, et koju pääsen peale 14, aga tänu eelpool kirjeldatud juhtumile sain 2 tundi varem. Kasutasin aega ära, et olla produktiivne. Lugesin, tegin koduseid töid. Lugedes tikkus ikka metsik uni peale ja mõtlesin et teeks ühe 15minutilise uinaku. Arvuti taga. Meelega ebamugavalt. Telefonist äratus (täpselt) 15 minuti pärast helisema. Ja sellest tõepoolest oli kasu, sest peale uinakut tuli uus motivatsioonilaks õppimise jaoks. Lõpetasin Anderson Eberhardt raamatu „Understanding flight“ kolmanda peatüki lugemise, mis kandis nime „stability & control“. Tegin Informatics 1 kahe nädala kodutööd ette ära, mis kujutasid endast elu lihtsaid ja lühikesi programmikoode (MatLabis). Igaüks neist on max 10 rida ja iga rida paarisõnaline: defineerin mõne muutuja, koostan tsükli/if-lause, kirjutan mõne matemaatilise tehte jms. Nüüd kui ma mõtlema hakkan, siis saan kolmanda nädala omad ka ära teha juba :D I’m proud of myself.

Õhtul küpsetas Davis kõigile õhtusööki, mis oli imemaitsev! Suva, et kell oli siis 10 õhtul, ma võtsin oma 3 suurt portsu vähemalt, sest ma ei suutnud ei öelda, plus pärast pikka pausi magustoitu ka. Ta ütles, et valmistamise peale kulus ligi 2 tundi, aga pärast söömist kiitsime kõik teda taevani, ja ma ei liialda. Tema tehtud õhtusöök paneb minu kokkamisoskused otseses mõttes häbisse :D Ja õhtusöögi käigus käis Navaneeth välja mõtte, et läheks neljakesi kõik koos sukelduma. Ja ma mõtlen seda päris diili, mitte snorgeldamist :D Saab olema kallis, aga nõustun tema lausega „of course it’s maybe a little bit expensive, but maybe it’s once in a lifetime opportunity, you never know“. I can’t not go.


Behind the scenes, meister oma teosega poseerimas

A truly amazing food experience




Kolmapäev

Pidime kohtuma Albertiga 7:45 all ukse ees (ta elab meist paar korrust kõrgemal samas trepikojas), et minna ajama minu NIE kaardi asju, tema aitab mind sellega. Seekord ei pidand ärkama 2 tundi varem, et kooli liikuda, seega oli magamiseks kauem aega. Mina olin nagu kellavärk kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohas, ja igal minutil mis üle selle läks, mõtlesin kirjutada talle, et kas jäi magama :D Eestlase stereotüüp lööb välja vist :D Kell ~7:55 läksin õue ootama, ja ta kirjutab mulle 7:59, kas ma olen valmis (pfff...). Kui sõnumi ära lugesin, sain aru, et ta ootab mind sees.

Läksime jala kõigepealt (vist) linnavalitsuse hoonesse, sest ta ütles, et meil on sealt ühte paberit ka vaja, mida ma ilma temata ei oleks saanudki. Sealt edasi politseijaoskonda, sest see on koht, kust NIE kaarti saab. Kell 9 jõudsime sinna, Albert läks kohe alguses ära ja tuli hiljem tagasi, aga kui nägi, et numbrid pole ikka veel kaugele jõudnud, ütles et ta peab tööle tagasi kiirustama ja et ma saan ise hakkama küll.  Uskuge või mitte, aga 11 läbi alles tuli minu kord. Ootasin 2 tundi, et saada teada, et mul on puudu dokumendi koopia, mille linnavalitsuse hoone teenindaja enda kätte jättis, ja mingi kindel paber, mis jäi Alberti kätte ja tema andis mulle kogematta vale paberi... Mis veel hullem, mul hakkas see päev kell 12 kool.

Hilinesin 20 minutit. Kõigest J Algul läksin ühe klassi ukse taha, siis vaatasin, et seal kedagi sees ei ole, siis läksin teise klassi, kus tund käis (järelikult õige). Hiljem Ateneast vaadates selgus, et pidigi olema esimene pool loengu osa ja teine pool arvutiklassis (kus ma enne vaatamas käisin). Et te teaksite, siis see oli jälle GEAIO :D Ja ma olen lõpuks otsustanud, et see on see aine, mille ma välja ka jätan. Üks põhjustest on see, et mulle ei istu kõrgem matt. Teine põhjus on see, et Adeline soovitas alguses just seda ära jätta. Kolmandaks see, et Isaac (enne arvasin, et ta nimi on Zack, sest olin nii kuulnud, aga ta saatis kõikidele erasmuse tudengitele ühe e-maili ja kui guugeldasin siis nägingi, et see on tema) „hirmutas“ mind, ja ütles, et selles aines on suured projektid ja teiste ainetega ma rebin ennast lõhki. Ta on selle läbinud ka, nagu ütles. Kõigele lisaks on mul hea meel, et ma selle asemel ITA alles jätsin, sest see tundub päriselt ka huvitavam. Ümbertõlgituna öeldes hakkame selle raames tegelema õhuruumidega: nende koostamisega, analüüsimisega, simulaatorites mängima „piloot vs lennujuht“ mängu jne.

Jälle lõunapaus. Seekord ei olnud ühe, vaid 2,5tunnine. Algul vaatasin tunniplaanist, et hakkab kell 17:00, aga kui ~16:15 uuesti ette võtsin ja näpuga järge ajasin, siis vaatasin, et hoopis 16:30. Ütleme nii, et täpselt õigel ajal avastasin selle. Pidin hakkama küll kohe liigutama, aga liialt kiirustama ka päris mitte.

Järgmisena jälle TAE. Seekord istusin läpakaga taha nurka (sest seal on pistikud) ja võtsin ette samad slaidid, mida härra Mellibovsky kasutab, ja üritasin tema käeliigutustest aru saada ja samal ajal slaide vaadata. Kõlab imelikult, aga see on tõesti ainus viis, kuidas mulle loengutest ka kasu võiks olla.

Kui Ander koolimajast lahkus, oli väljas juba pime. Koju jõudes veel pimedam. Juba teadsin ette, et mul on porgandid otsa saanud ja oli isu kodus teha makarone tomatipasta, hakkliha ja porganditega. Kuna kell oli palju, siis läksin peaaegu otsejoones poodi, viskasin ainult koti koju ära. Kui poest väljusin, siis minu seljataga pandi turvaväravad juba pooleldi kinni (et anda märku, et hakkavad sulgema ja uusi kliente eemale peletada :D). Kell oli siis umbes 20:45 kandis. Kui kodus söök valmis ja esimese ampsu võtsin siis tuli uhke hetk peale, et ma seekord taas naelapea pihta lõin J


Neljapäev

Enne selle peatüki algust on siin postituses kirjutatud 2035 sõna ja kui sa seda lauset loed, tahan sind tänada, et nii kannatlikult vastu pead :D





Täna hommikul kella kümneks kooli. Öösel jäin magama niimoodi, et lamp jäi põlema ja telefoni unustasin laadima panna. Ärkasin juhuslikult ~pool tundi enne äratuskella ja vaatasin, et akut 11%. Panin laadima, kustutasin tule ära ja vajusin uuesti põhku :D Väga raske unega, nagu ma olen, lükkasin äratuskellasid jälle edasi, kuni ärkasin pool tundi enne planeeritavat väljumisaega. Selle aja sees jõudsin riide panna ja alt kohvi & hommikuhelbed võtta ja natuke arvutis toimetada. Aga metroos taipasin, et unustasin kodus nätsu suhu pista. Tunnen kaasa nendele, kes see päev minu hingeõhku tundis :D

Esimene tund minu uus lemmik aine ITA. Ei ole veel suurema huviga kuulanud kui selles loengus. Tunni teemaks „ASM kickoff“ (pikemalt öeldes: ASM = Airspace management). VMC (visual meterological condition), IMC (instrumental meterological condition), VFR (visual flight rules), IFR (instrumental flight rules) jne. Teises pooles joonistasime oma šabloonidele Prantsusmaal Bordeaux kohal asuvatest õhuruumi tüüpidest vertikaalse „lõikega“ kaardi. Kui see lause nüüd loogiliselt kõlab :D Põhjus, miks seda vaja on, on lihtne: õhuruum ei ole kahemõõtmeline, nagu kaardil oleme harjunud vaatama (merepinnast lõpmatusse kõrgusesse), vaid osad õhuruumi tüübid lähevad teiste õhuruumide sisse, üks peale ja teine alla. Rohkem detailsemaks ma ei lähe, muidu hakkan äkki lugejaid kaotama :D Xavier kipub korrutama, et üks meie tuleviku töödest saab olema saabuvate ja lahkuvate lendude efektiivne etteplaneerimine ja selle lennujuhile tutvustamine/edastamine. Et see ei ole lennujuhi töö, vaid insener teeb selle eelnevalt neile valmis. Kui see nii päriselt ka on, siis ma ei jõua enam ära oodata, kui saan kooli lõpetades tööle asuda :D

Siin postituses enne kirjutasin oma otsusest jätta GEAIO katki, täna (neljapäeval) läksin Maria juurde, et seda otsust kinnitada. Andsin ka muidugi teada Adelinele, et olen nõnda otsustanud. Ja et asendan GEAIO Informatics 1-ga ja see ei tule mulle väga suureks koormaks, sest olen varem programmeerimisega kokku puutunud (seepärast tegin ka kahe nädala kodutööd ette ära :D sest mulle meeldib).

Tean, et kõigest neljapäev, aga juba on nädalavahetuse ootus, et saaks puhata ka. Ja kuna ma praegu kirjutan ka seda postitust sama päeva õhtul, mille kohta see lõik/peatükk (mis iganes selle kohta öelda saab) kirjutab, siis on hea tunne, et jõudsin blogiga järje peale tagasi ja tagantjärgi ära teha. Wordi failis 5 lehte, veidi üle 2500 sõna. Suur linnuke kirjas. Praegu kella vaadates näitab see 23:52, olen vist 2 tundi jutti kirjutanud. Kohe, kui saan vormistatud ja üles laetud, lähen otsejoones magama. Suva, et kool hakkab kell 12. Homme on mõnusalt lihtne päev, ITA ja Informatics 1 :D ITA-s lõpetame oma šabloonide joonistamist ja Informatics 1-s võtame if-lauseid ja tsükleid.


Ander out, peace!

esmaspäev, 23. veebruar 2015

I like school

Kolmap

Päeva esimene loeng GEAIO (Gestio Aeroportuaria i de L’espai Aeri i Investigacio operativa). Sama aine üks loeng, mille arvutiklassi tund eile (teisipäeval) oli. Õppisime teatuid reaalseid probleeme lahendama matemaatiliselt ja loogiliselt. Paremini kirjeldada ma kahjuks ei oska, kuigi ilmselt saaks. Loengu teine osa oli Linear programming. Ja otseloomulikult kõigest sissejuhatus. Ilmselt pole mõtet väga süvitsi sellesse ainesse minna, sest tõenäoliselt kustutan selle aine omalt ära, sest praegused 5 on natuke liiga palju, arvestades, kui palju tööd igaühes neis tegema peab. GEAIO on väärt 7,5 ainepunkti, ja kui selle ära jätan, on järgi 24 eest, mis tähendab, et kui ma kukuks läbi ühe teise aine, mis on väärt samuti 7,5 punkti (sellest rohkemate punktidega aineid mul võetud pole), siis järgijäänud kolmega saaks 16,5. Otseloomulikult ma ei kavatse neid läbi kukkuda ja annan maksimumi. Kasulik on selliseid asju ikka teada J

Pärast seda oli aega minna lühidalt jutustama Mariaga. Ta aitas teha järgmise sammu selle suunas, et saaks õppelepingu ära kinnitada. Praegune, mis kinnitatud on, ei ole minu jaoks kõige sobilikum. Kõlab imelikult, aga mulle meeldib see organiseerimise faas, kus ma muretsen, et kõik ained ikka päriselt saaksid ingliskeelsed.

Maria pidi minema edasi koosolekule, aga minu juurde tuli üks teine rahvusvahelise kontori töötaja/abiline, kes ise õpib ka sealsamas campuses, nimi Zack (vist :D). Väga lahe kutt, viskab nalja ja on niisama sõbralik ja oskab aidata, kui midagi küsin. Tema tegi mulle uue ja kõige värskema tunniplaani, mille pildi ma panin tegelikult juba eelmisesse blogipostitusse (kui meie teed lahku läksid selleks korraks, kuulsin, kuidas ta oma sõbraga rääkima hakkas ja alustas juttu lausega et „this is his timetable, he has 5 subjects man...“, millega vihjas mulle :D) Raske öelda, milline päev nädalas on kõige pikem, sest iga päev algab erineval kellaajal ja osad loengud on ainult teatud nädalatel jne... Aga näiteks eile (teisipäeval) jõudsin kooli pimedas ja läksin ära pimedas. Kui täna koolist ära läksin, hakkas päike juba loojuma ja uue tunniplaani kohaselt on kolmapäev ka (ilmselt) kõige pikem päev (lahkun koolist kõige hiljem). 

Uus tunniplaan käes, läksin lõunatama kooli kohvikusse. Kell oli siis mõned minutid peale 14. Rush hour. Söökla oli inimestest peaaegu täis, vaba koha leidmiseks pidi õige pisut otsima ka. Seekord oli söök super. Ilmselt on asi ka selles, et hakkan siinse toiduga harjuma ja suudan rohkem nautida.
Next up: TAE. Õpetaja pidi tudengitele saatma e-maili teel küsimuse, et kas on okei teha loenguid ingliskeeles. Ei tea, kas läks meelest või on asi milleski muus, sest tänast loengut alustas ta hispaaniakeeles. Oeh... Suht nõme tunne on istuda loengus, kus professor räägib võõras keeles. Vaatasin ainult tema slaide ja tahvli peale tehtud joonistusi ja üritasin mõistatada, mis need olla võiksid. Pausi ajal läksin tema juurde ja ta ise alustas juttu „oh, i’m so sorry, i forgot to ask the students. I will send out an email after this class ok?“. Ja see oligi põhimõtteliselt see, mis ma temalt küsida tahtsin (et kas ta on juba küsinud teistelt).





And that’s about it for wednesday, nothing else left but an evening routine J


Neljap

Täna esimene päev uue tunniplaani järgi. Esimese kolme päevaga olen juba klassiruumide otsimise selgeks saanud, st et süsteem on juba käpas. Esimene loeng hakkas kell 10, mis tähendab ärkamist kell 8.

Ka see hakkab selgeks saama, kui palju mul kulub aega, et saada rongijaama. Vist oli teisipäevane päev, kui läksin 40 minutit enne rongi väljumist kodust ära. Kohale jõudes selgus, et 40 on natuke liiga palju. 25 on täitsa paras. Rongis sõites tuli jube magus uni peale. Silm vajus kinni ja (õnneks) 1 peatus enne Castelldefelsi tegin luugid uuesti lahti.

11. veebruaril oli meie campuses welcome meeting, mille käigus jagati nänni ja üks ese sellest pakist on üks korralik mapp. Mitte just tavaline, vaid UPC logodega. Kaante sees on kõikide campuste nimed, lühendid ja kontaktandmed, akadeemiline kalender ja igast vajalikud telefoninumbrid. Lisaks nendele on kaante vahel üks kaust 7 vahelehega. Üli lahe asi. Eraldasin iga aine jaoks ühe vahelehe, kuhu panen vihikud jms märkmed, üks dokumentide/muude paberite jaoks (sh tunniplaan). Kuna kaks ainet on sellised, mis käivad teineteisega koos, panin need ühte kokku, mis tähendab, et on veel 2 tühja „lahtrit“. Got it all systematized, i love it!

Need kaks ainet, mis omavahel kokku käivad, on Informatics 1 (I1) ja Tecnologia Aerospacial i Transport Aeri (TAE). Kirjutasin I1 koordinaatorile, et tahaks osaleda seal aines, kuid ei tea, kas ingliskeelega hakkama saab jne. Tema vastus oli väga julgustav: enamus ajast on 2 õpetajat klassi ees, kellest üks saab mulle tõlkida, kui peaks tekkima probleem; ja enamus materjalid on inglise keelsed. Ja sain teada, et I1 ja TAE õpilased on täpselt samad, seega kui ühe aine õpilased on nõus tegema inglise keeles, ei ole ka probleemi teisega, mis on nagu üli super. Jään vastust ootama, sest sellest sõltub nüüd nende kahe aine saatus.

Täna tunniplaanis ITA ja Sistemes Lineals (SL). ITA-s oli sissejuhatus ainesse. Õppejõud on one of the cool guys. Noor, viskab nalja, rõõmsa tujuga. Aga kui ainet puudutavat infot jagama, siis tuli välja tema profesionaalne külg. Ütles, et lektori töö on kõigest väike osa tema töökoormusest. Enamus tema tähelepanust läheb uurimustööde alla. Ta on ühe grupi liige, mis kannab nime Icarus, kui ma ei eksi. Praegu nad tegelevad põgusalt CDO (ingl. k continuous descending operation, lennuki lennukõrguselt kuni maandumiseni ühtlase laskumise protsess) kallal lennuliikluses. Tuleb välja, et see on mitu korda säästlikum müra ja kütusekulu suhtes kui astmeline protsess, aga siin ma täpsemalt sellest rääkima ei taha hakata.

Peale seda loengut oli aeg lõunapausi jaoks, sest kell sai 14. Enne sööma minemist jõudsin läbi käia rahvusvahelisest kontorist, et kohtuda Mariaga (jälle) ning teha järgmise sammu lõpliku õppelepingu suunas.

Sööklas kohtusime Richardiga. Teda on alati rõõm näha. Tal tunde polnud, aga tuli samamoodi paberiasju ajama.

Lineaarsüsteemide aine eesmärk on tutvuda, kuidas mõjutavad erinevad mõõtühikud elektrilisi süsteeme. Ei midagi spetsiifilist, kõigest üldine sissejuhatus suurde maailma. Tunni alguses ütles õppejõud, et hakkab rääkima ingliskeeles ja küsis, kas keegi meist vajab ka seda. Tõstsin käe.
SL lõppes, oli väljas juba pimedaks minemas. Uni oli tulnud eikusagilt.

Koju jõudsin, siis läksin kokkama. Koguaeg mõtlesin, et saan teha makarone hakkliha ja juustuga, aga siis avastasin, et juust oli hallitama läinud. Juustu asemel tomatipasta, porgand ja sibul. Uskumatult rahuldav tulemus :D


Näeb jube välja, ma tean :D



Reede

Mulle jubedalt meeldivad koolipäevad, kus ei pea vara ärkama. Kellele ei meeldiks, eksole? Juba esimese nädalaga on saanud rutiiniks ärgata 2 tundi enne loengut; seekord algas kell 12. Ja kuna ma saabusin varem, leidsin jälle aega Mariaga rääkima minna. Seekord mingit sammu edasi ei teinud, aga oli lihtsalt info vahetamine. Plus ta aitas mul ära täita registreerimislehte minu uue SIM-kaardi jaoks, mis oli hispaaniakeelne. Hästi tore ja abivalmis tädi on J

ITA-s sain grupikaaslaselt omale MatLabi, mis tähendab, et saan hakata kodus sellega tutvuma J Peale selle saime juhendid esimeseks grupitööks. Esimese asjana peaksime läbi lugema 2 artiklit (mis aitab teha pärast töö aruannet), seejärel koostama MatLabiga midagi, siis tegema analüüsi, vormistama kokkuvõtte ja lõpuks tutvustama klassi ees. Tunnis andis professor (seekord oli teine) aega, et teha lugemisega algust. Rääkis küll hispaaniakeeles, aga minu grupikaaslane tõlkis mulle, mida tegema peab. Ja professor tuli ise ka minu juurde küsima, et kas tean mida teha. Kui tunni alguses panin MatLabi installima, siis teises pooles alles sai valmis. Üks mahukas programm on see :D

Üha rohkem hakkab mulle meeldima siinsed söögid. Seekord mingi riisiroog ja kõrvale üks viil sidrunit. Kui ei eksi, siis oli kohalik traditsiooniline kraam paela. Kui neid valmistatakse, siis tehakse seda ikka hoolsalt. Ja näha oli, sest midagi nii head ei ole ma ikka päris ammu saanud juba..
Alles nüüd blogi kirjutades ja seda lõiku alustades avastasin, et ühes päevas ongi praegu mul 2 erineva aine tunnid J Tänase päeva teine pool oli Informatics 1. Kuigi ma ei ole veel sinna registreerinud, läksin kohale ikka. Olin eile kirjutanud koordinaatorile (Cristina) ja ta palus enne tundi tulla ennast tutvustama. Kui ta klassi sisse astus, siis ma lihtsalt tõstsin käe ja ütlesin „excuse me“. Tema küsis kohe et „are you Ander?“ :D Ei tea, kas ainult minu pärast, aga see loeng tehti inglisekeelne. Tänu Cristina lahkele vastutulekule on rohkem tahtmist just sellest ainest osa saada.
Selle tunni käigus ei teinud väga muud, kui õppisime programmeerimise sissejuhatuseks loogilisi tehteid jne.. Teises pooles moodustati kahesed paarid ja iga paar sai lahendamiseks mõned harjutused. Mina sain paariliseks noormehe, kes ei ole varem programmeerimisega kokku puutunud. Ja siis olen mina, kellel on juba eelmine semester programmeerimise aine läbitud... Tunnis tuli uudishimu, et kas siin koolis edasijõudnutele programmeerimist ka õpetatakse. Aga matsin oma ego maha ja üritasin tunnist midagi kasulikku ka kaasa võtta. Tundsin ennast hästi, sest sain õpetada oma paarilisele, kuidas neid ülesandeid lahendada J Oli ka mõned sellised, millest me kumbki algul aru ei saanud ja pidime küsima abi.

Tunni lõppedes sain Xin-ilt sõnumi. Ta kutsus mind Spenceri poole, sest nad planeerisid valmistada õhtusööki. Armas viisakusžest J Võtsin kutse vastu ja saime tema kodu lähimas metroopeatuses kokku. Küpsetati kahekäigulist õhtusööki, millest üks osa meenutas paela-t. Väga maitsev oli, olen tänulik neile J





Koju jõudes ei pidanudki kokkama hakkama. Vaatasin köögis, mis söögivarusid mul veel alles on. Davis tuli ka kööki ja küsis, kuidas päev läks, mis tegin, kuidas kool oli jne. Ja siis ta aitas mul mu uuele kõnekaardile raha laadida. Nii hea meel oma abivalmite korterikaaslaste üle J



Sihuke üllatus järgmise päeva õhtul, omast arust aktiveerisin küll



Kohtume juba uuel nädalal! :D

neljapäev, 19. veebruar 2015

Koolikell

Seekord päriselt kooli algus

Nii... Kolm nädalat on juba möödas nagu niuhti. Õhtuti väljas pidutsejat minust väga ei ole ja just viimasel ajal on tulnud ESN võrgu kaudu kutseid baari/klubiõhtutele. Ehk oleksin mõnele läinud, aga mind on tabanud mingisugune laiskushoog, et pigem oleksin kodus ja teeksin omale tuttavaid tegevusi vms. See on see, et tulin nii vara Barcelonasse, aga ma ei kahetse.

Selle kolme nädala jooksul olen juba piisavalt ära kohanenud. Tunnen ennast siin peaaegu samamoodi, nagu Tartuski. Üks suur eelis „üksi“ (jutumärkides sellepärast, et korter on küll mitme inimese peale, aga igaüks hoolitseb ju enda eest ise) elamisega Tartus elamise ees on see, et olen sunnitud õppima selgeks iseseisvaks eluks vajalikke oskusi. Näiteks varem olen põhiliselt elanud võileibade ja valmis toidu soojaks tegemise peal, nüüd juba kolme nädalaga olen hakanud käepäraste vahenditega improviseerima toiduvalmistamist (loe: muutma olemasolevaid retsepte, lisades muid asju juurde jne). Ma tean, et see on absoluutselt tühine asi võrreldes kellega iganes, aga i’m sure proud of myself and that’s what matters. Sorry, inglisekeel hakkab minu üle võimust võtma :D Täna kirjutasin ühe eestikeelse e-maili ja selle kirjutamine tundus imelik. Jah, kodustega suhtlen pea iga päev ja blogisi kirjutan ka eestikeeles, aga ikkagi. Üha imelikumaks muutuvad ka needsamad igapäevased eestikeelsed toimetamised.


Laupäev

Aka lazy saturday. Tegevusi oleksin leidnud, aga ma olen ka inimene kes tahab puhata :D Vahest rohkem, vahest vähem. Seekord rohkem (terve päev).

Pärastlõunasel kellaajal kuulsin aknast justkui mingisuguse paraadisarnast möllu. Huvi pärast läksin välja jalutama ja vaatama, mis toimub. Ei tea ürituse nime, aga olid kõiksugu karvalised-sulelised (kostüümid, mitte loomad), kes kõndisid pikas rivis ja tantsisid pillide saatel. Üks pikk rongkäik oli jagatud mitmeks osaks, igas osas oma „stiilipidu“. Näiteks leidus kloune, supermänne, isad riietatud beebideks, käsnakalled jms. Ei olnud illegaalne tegevus, politseiauto sõitis kogu möllu ees ja hoidis kontrollivat silma peal, et kõik oleks ohutu.








Who lives in a pineapple under the sea? :D


Mõtlesin, et kui juba väljas olen, käin poes ka läbi. Aga ennäe, rahakotti polnud kaasas. Ega kodu ka kaugel polnud J Võibolla olen öelnud, aga üks pood, kus ma kõige rohkem käin, on 3 minutit jala. Ja mulle meeldib jalutada. Kõnnin tasa kõik need küpsised ja krõpsud :D


Pühapäev

Mina oma pühapäeva kohta ärkasin küllaltki vara, aga siiski laisklesin pool päeva kodus. Õhtul läksin huvi pärast Hillsongi koguduse teenistusele. Need tüübid seal on hullud :D Silma järgi väga vahet ei tee, kas on Jumalateenistus või mingi kontsert. Kõik muu on nähtav eestiski, aga sellist energiat küll mitte.









Tagasiteel koju peatusin oma uues lemmikus Udon ya jaapani restoranis ja võtsin kananuudlid koju kaasa.


Esmaspäev

Kooli tahtsin minna kella 11:30-ks. Seekord planeerisime minna bussiga. Jessica ja Xin tulid ka. Leppisime kokku, et kohtume 10:30 sest buss läheb 10:40. Ja siis olen mina tuulepea, kes pani kellaajaga mööda. Absoluutselt ei tea, mis minuga juhtus. Kell 9:55 tulin pesust ja hakkasin minema alla kohvi & hommikuhelbeid võtma. Vaatasin kella ja mõtlesin, et midagi on nagu valesti.. :D Terve minuti võttis aega, et aru saada, et ma pean juba poole tunni pärast nendega kohtuma. Oi kuidas läks kiireks. Kodust meie kokkulepitud kohtumispaigani oligi kuskil pool tundi reisida. Muidu oleksin jõudnud (iga 15sek tagant vaatasin kella), aga metrool oli hädasti vaja seista ühes peatuses õige mitu minutit. Hakkasin kannatust juba kaotama, sest buss oli kohe-kohe väljumas. Kui liikuma hakkas siis tuli rahulolu tunne peale, et jälle liigume. Aga siis uuesti kella vaadates tajusin et kui ma just ei jookse siis ongi pizdets. Ja ennäe: jooksin küll, aga buss sõitis nina alt läbi ja Xin ütles et „the bus just left a second ago“. Fu**. Läksime järgmise bussiga mis väljus ma-ei-mäleta-mis-kell (kuskil 15-20min hiljem, ei vaadanud kella), aga see liin (L95) sõitis koolile lähemale kui eelmine (L94). Sattusin üllatuse osaliseks, kui jõudsime campusesse kell 11:35. Kuna hommikul kiirustades ei jõudnud midagi süüa, siis läksime koos otse kohvikusse. Söök käes ja lauda istudes hakkas minuga juttu ajama üksi istunud neiu. Tutvustas ennast, ütles et on Mehhikost ja ta on siin suhteliselt üksildane (sest talle käisid vanemad peale et ta võtaks ühikasse elamise, ja nagu näha, siis siin pole mitte midagi teha kui ta üksildasena ennast tunneb) ja otsis uusi sõpru. Niimoodi tutvusime Estefaniaga. Talle meeldib tantsida latiinotantse, käia jõusaalis ja jutustada inimestega. Ja tema oli samamoodi metsikult vaimustuses, kui Jessica ja Xin ühel häälel ütlesid, millega ma tegelen. It’s not THAT special, c’mon :D



Building C4, ehk põhiline hoone EETAC õpilastele UPC Castelldefels campuses (sh mina)

Õpivad castells'i ehitama


Kõht täis, kiirustasin enne kell 12:30 algavat loengut veel rahvusvaheliste tudengitega tegelevasse kontorisse, et NIE kaardi jaoks lasta ära täita üks paber (kuhu oli vaja koordinaatori allkirja ja kooli templit). See paber ei ole muud, kui kinnitus, et jah, ma päriselt õpin seal koolis.

Esimese loengu asukoht polnud veel selge, niiet läksin natuke varem sinna hoonesse, et uurida, kus see on. Tee peal kohtasin oma koordinaatorit Adelinet ja koputasin õla peale, et küsida kus see (näitasin telefonist tunniplaani) tund toimub. Seletas, kus see on, aga minu üllatuseks tema on selle aine üks professoritest ja annab esimesed tunnid ise (kaasa arvatud see, mis just algamas). Minu osakonna koordinaator on ühe mu aine professoritest. How cool is that J

Päeva teine ja viimane loeng hakkas kell 17:00. 14:00 lõppes eelmine ja vahepeal läksime Estefania ja Xin-iga campuse peale jalutama ja niisama jutustama. Kui maha istusime, siis tee peal tulid meile vastu kaks kursavenda Fabrizio ja Diego, kaks itaallast, väga muhedad vanad J Fabrizio on minemas laupäeval ESN poolt korraldatavale grilliõhtule. Kutsus mind ka ja ütles et sellest võib tulla väga muhe õhtu. 5€ eest linnast välja grilliõhtule. Sellise pakkumise puhul ei eksisteeri sellist sõna nagu „ei“.

Kodus viskasin koti tuppa ja läksin edasi toidupoodi. Seekord menüüs spagetid ja hakklihaga tomatipasta. Ma ei tea, mis võlupulber selle tomatipasta sees oli, aga see oli lihtsalt nii hea, et ma pean seda eestisse kaasa ostma :D Aga kuna see oli esimene kord teha spagetirooga, siis olid eelmiste retseptidega sarnaselt ka mõned pisivead. Aga iga korraga tehtud vigadest ma õpin päris kiirelt, niiet järgmised kokkamised tulevad juba edukamad.





Täna peab ikka eriti vara magama minema sest homme hakkab kool kell 8.


Teisipäev

Esiteks et jõuda kooli kella kaheksaks tähendab seda, et pidin ärkama kell pool 6. Hommikune traditsioon juba käpas: kohvi ja hommikuhelbed. Olen nendega harjunud juba maitse pärast J 6:30 läksin kodust ära, 6:50 jõudsin rongijaama, 7:00 läks rong. Castelldefelsi jõudis ~7:35, sealt campusesse 5min jala. Miks nii vara? Ma pole veel rongiga kooli läinud ja läksin igaksjuhuks natuke varem, et proovida seda süsteemi. Aga nüüd on vähemalt selge.


Kui Ander juba koolimajja jõudis, oli väljas veel pime

Siuksed rongid Barcelonas


Esimene tund oli arvutiklassis ja kasutati sellist tarkvara nagu MatLab. Kõik teised teadsid, kuidas sellega ümber käia, aga mina siis istusin teadmatuses. Kõik olid kahestes tiimides, minu tiimikaaslane tegi kõik ette ära ja ma vehkisin midagi maha, lootuses ise midagi pärast õppida selle pealt. Eks näis mis saab, küllap võtan mingid tutorialid ka juurde ja näen natuke topelt vaeva et järgi jõuda. Naljakas on see, et minu kursakaaslased Eestis hakkavad seda sama programmi hiljem õppima :D Niiet kui ma lähen Eestisse tagasi olen ühe sammu võrra neist ees.

See tund lõppes, siis tuli ikka päris pikk paus sisse. Ei ole veel nii pika pausiga koolipäeva olnudki, 6 tundi. Istusin sööklasse ja seal ma olin terve aja. Täna alles teine koolipäev üldse, seega ei ole koduseid töid (muid kohustusi ka mitte), mida selle aja sees teha saaks. Hea, et arvuti kaasas oli, muidu oleksin vist otsad andnud. Natuke aega oli möödas, siis avastasin, et süüa saab. Lõunasöögi osa selles kohvikus töötab ainult kahest kolmeni (selle aja sees ei ole ühtegi loengut mitte kellelgi vist, õppejõududel ka paus). Söögi kvaliteet võrreldes Campus Nord sööklaga tundub olevat parem.
Järgmine tund päevakavas kannab nime Infraestructures del Transport Aeri (lühidalt ITA; lühendeid kasutatakse siin rohkem kui täispikke ainete nimesid). Vähemalt pidi olema :D Istusin klassi maha ja professori esimene slaid näitas „INF2“ (ilmselt Informatics 2, peaks olema midagi sarnast minu Maaülikoolis läbitud Informaatika 2-ga). Pausi ajal küsisin õppejõult et kas ma olen vales kohas või mis toimub, seletas, et ITA ja INF2 peaksid olema omavahel seotud aga hiljuti tehti ümber. Ju siis hiljem, kui mina oma tunniplaani sain. Juba loengu alguses kirjutasin oma koordinaatorile, ta vastas päris kiiresti ja ütles, et peab tähelepanu pöörama veel ühele reale, mis ütleb, et mis nädalatel selle aine tund on. Näiteks see ITA on teisipäeviti mul ainult nädalatel 4-6, praegu alles esimene. Siis sain kohe aru, et minu kuuetunnine passimine oli ka ajaraisk. Wow.. Kui see aine oleks olnud ingliskeeles, siis oleksin vähemalt saanud midagigi kuulata, aga ei, hoopis hispaaniakeeles.


Seni kõige värskemate uuendustega tunniplaan. 5 ainet, kokku 31,5 ainepunkti; ühe aine nendest jätan ära kui selgus saab, milline see on, sest mul on semestri läbimiseks vaja ainult 15 saada. Ühe nendest viiest jätan ära, ja siis ka jääb "eksimisruumi" 1-2 aine jaoks



Kasutasin aega ära ja olin produktiivne muude kasulike asjadega. Võtan ilmselt ühe aine juurde ja ühe suuremahulise jätan vahele. Küsisin Adelinelt nõu, tema suunas mind edasi Maria (rahvusvahelise osakonna koordinaator) poole. Temal on võimu muuta ka õpilaste aineid või valitud ainete gruppe. Leppisime kokku, et homme (18.02) lähen temajuurest läbi. Küsisin ka Lennuakadeemia side- ja navi  osakonna juhatajalt, mis saab minu tegemata kevadsemestri ainetega. Täpsemalt vaatame siis, kui tagasitulles on algava sügissemestri tunniplaan paigas. Võimalik, et jagan tegemata jäänud ained 3. ja 4. aasta kevadsemestritele ära.


Koju jõudsin alles peale kella 21. Kohe kui jõudsin, saatsin Albertile sõnumi, sest ta aitab mul NIE kaardiga asju ajada. Tuli külla ja koos vaatasime ühte avaldust. Ja see ongi enamvähem kõik, mis praegu mul kirjutada on J

reede, 13. veebruar 2015

Barcelona ei väsi üllatamast

Muide, mõõtsin umbes ära, kaua mul läheb aega et postituste mustandeid valmis kirjutada. Ühe päeva kokkuvõte on ligi tund ja 15 minutit, seega kui oled märganud, et igas postituses on 2 või 3 päeva kohta, siis võid ise arvutada :D Lisaks veel pärast ümber kopeerimist blogger.com lehel vormistamine, piltide arvutisse importimine ja nende lisamine õigetesse kohtadesse õiges järjekorras, kontrollimine, et kõik on nii nagu tahan. Ütleks, et 3 päeva kokkuvõtte postitamine võtab kokku (nullist alates) umbes 5 tundi. Sest ma ei sõnasta oma mõtteid ja tegusi suvaliselt, vaid üritan ikka huvitavaks ka teha (tänu millele ma olen kiidusõnu ka saanud J).

Praegu on juba 8 postitust enne seda, mis tähendab, et kokku olen vaeva näinud nende kallal 30-35 tundi äkki (igaüks on erineva pikkusega juhtunud). Aga ma ei tee seda kohustusest hoida koduseid kursis J

Vabandan ette ära, et selles postituses ei tule niipalju pilte kui tavaliselt. Seda põhjusel, et ma olen juba enamus asjad ära näinud-pildistanud.


Kolmap

Kauaoodatud hetk on käes, lõpuks sain käidud kooli oma campuses. Pidime minema kella kümneks, kasutasin google mapsi abi ja vaatasin, et buss, millega õigel ajal kooli jõuda, läheb 8:40. Kohtusime Xini ja Jessicaga 8:20 Plaza Espanyas. Seda teadsin, et Xin hakkab ka minuga samas campuses käima, aga seda mitte, et Jessica ka. Alguses jäime ootama ka ühte teist kutti, kes pidi ka tulema, aga siis otsustasime, et läheme juba bussipeatusesse ära. Korraks (ja seni esimest korda) vedas minu suunataju mind alt ja ei leidnud õiget peatust üles. Tegin mõistusele restardi ja proovisin uuesti. Bussi väljumiseni oli 7 minutit kui sain aru, kus see tegelt on. Kiirustasime sinna, mina ees, Xin ja Jessica aeglaselt taga jalutamas. See, keda me ootama pidime (keegi meist kolmest ei tea kuidas teda kutsudagi, keeruline nimi :D), ei jõudnudki ja läksime ühe bussiga ees ära. Teepeal oli näha veidike külaelu ka suurlinna külje all: viieruutmeetrilised elamud peenarde kõrval, kõik kohad graffiteid täis jne.

Campusesse jõudes leidsime päris kiiresti õige koha üles, ilmselt tänu sellele, et hoonete peal olid suurelt kirjad peal. Räägiti meile ja teistele selle campuse uutele erasmuse tudengitele registreerimisest (kuidas seda teha) ja seejärel aidati igaüht personaalselt. Mul oli alguses kõik nii sassis, et kus-mis-mida-kes-kellele-kellega. Aga kui näpu püsti tõstsin ja hakkasin otsast seletama arusaamatuid kohti, siis lõpuks jõudsin selleni, et enamvähem sain aru (loodame). Seejärel ringkäik campuse raamatukoguhoone peal ja seejärel seal, kus loengud hakkavad toimuma. Tuleb välja, et peale ruumi numbrite on soovitatav jälgida ka seina värve. Ei tea miks, küll selgub :D Pärast kiiret ringkäiku seal hoones, oli kokkusaamine meie osakonna koordinaatoriga, kellel nimeks Adeline. Ta oli juba igaühe kohta lugenud ja tutvunud, ja praegu tahtis lihtsalt näha ja nimed-näod kokku viia ja küsida, kas kellelgi on mingeid muresid seoses ainetega. Läksin temaga jutule, sest mul oli kerge segadus. Olin eestis valinud õppelepingusse ühed ained, aga siis vastati koolist, et „need ained on tõenäoliselt hispaania/katalaani keeles, soovitame neid aineid“. Küsisin temalt, mida ma siis tegema peaks. Soovitas ühe aine nimekirjast välja jätta ja valida üks teine, mis on küll katalaani keeles, aga käib kokku kolmandaga (mis on kindlasti inglise keeles) neljas ja viies aine on samuti inglise keeles. Kui teeksin tema soovituste järgi, jääks mul aineid kokku 4, punkte 24, millest on vaja saada 15. Kui ükskõik milline neist ebaõnnestub, saab punktid ikkagi kokku. Kui ühe nädala olen ära käinud, siis ilmselt otsustan, millise kombinatsiooni teen.

Pärast seda kogunesid kõik klassi ukse taga, et vahetada kontakte ja koos liikuda linna tagasi. Täpselt ei tea, kes meil seltskonnas on, aga kõik peale Jessica ja Xini on Euroopa kodanikud. Üks noormees, sakslane, nimi Richard, on eriti sõbralik ja rõõmsameelne jne. Tavaliselt on igas grupis vähemalt üks liige, kes paistab teistest esile kuidagi eriliselt (loe: positiivselt). Meie grupis on selleks Richard.

Tagasi linna läksime rongiga. Rongis arutasime, et hea mõte oleks teha facebooki grupp. Võtsin selle enda peale ja koostasin eriti kärmelt. Praeguseks on juba 9 liiget 11-st (jah, nii vähe meid ongi). Kusjuures, grupis on üks trummar, vist itaallane. Temaga oli palju ühist rääkida muusikast üldiselt, kuidas see inimest mõjutab ja kuidas muusikud teatud asju teise nurga alt vaatavad jne. Deep bonding.

Kõik koos karjaga läksime ESN kontorisse, sest nad müüsid sel hetkel komplekte, mis sisaldas ägedat nänni, infovoldikuid ja ESN kaarti, millega saab hulga soodustusi ja odavamat (kui mitte tasuta) sissepääsu ööklubidesse. Kes ei tea, siis ESN on lühendatud nimi (MTÜ) Erasmus Student Network-ist. Sellel organisatsioonil on EL-i rahad all, niiet mõelge, mis kasu saab tudeng, kes on selle võrgustiku liige. Kokku on liikmeid umbes 180 000 ja 15 000 vabatahtlikku, kes asju organiseerivad. Peale soodustuste korraldatakse veel suurel hulgal üritusi, enamus neist on tasuta või siis väga väikese raha eest. Mida suurem on pileti hind, seda rohkem võid kindel olla, et tuleb äge üritus. Minu arvamus on, et iga erasmuse tudeng mitte ei võiks vaid peaks liituma. Ja muide, Eestis on ka nende kontoreid. Kuna see on nii suuremahuline ettevõte, siis ma usun, et kindlasti saaks neilt ka abi, kui on soov minna välismaale õppima.

Peale seda ei toimunudki selles päevas midagi suurt erilist. Jalutasime koos umbes 40 minutit Plaza Espanyasse, sest osad meist alles olid tutvustavast nädalast osa võtmas ja üks tegevus selle raames oli ühe muuseumi külastus (mis asub Pl. Espanyas). Sellel „nädalal“ oli kaks varianti: esimene ja teine. Esimene oli kuupäevadel 3 kuni 6 (millel mina olin) ja teine on 10 kuni 13. Kes läks muuseumisse, kes läks koju ära. Mina olin nende seas, kes koju läks, sest juba käisin seal. Koju jõudsin eriti vara, kell võis siis olla umbes 17-18 vahel. Võid kolm korda arvata, mis ma järgmisena tegin :D



A see? Camp Nou :D

Peaaegu t-särgi ilm, ausalt ka


Olin kuskilt nohu ka püüdnud, õhtul oli nina kinnisem kui Põhja-Korea internetikanalid. Vabandust, üritasin nalja teha.


Neljapäev

Äratus kell 8, magasin natuke edasi, lõplikult sain püsti pool 9. Tavaliselt enne oma kohvi joomist, hommikuhelveste söömist ja ühe seriaali osa vaatamist ma maailmaga kontakti ei tee. Olen stiilis „don’t talk to me before i’ve had my morning coffee“. See on samal ajal kurb, naljakas ja tõsi.
Kella 10:45ks jõudsin kooli, et üle küsida, mis dokumente on mul vaja/mida ma pean täpsemalt tegema NIE kaardi taotlemiseks. Need kaks lehte on mul juba olemas, aga kordamine on tarkuse ema, nagu öeldakse. Ühega pean minema oma kooli campusesse. Saatsin koordinaatorile e-maili, et teada saada, kes mul seda täita aitab. See ei ole muud kui tõend, mis näitab, et ma selles koolis õpin. Teise täitsin ära Campud Nordi kohvikus, kõrvale võtsin muffini ja tassi kohvi :P Muffin oli üllatavalt hea ja mõnusalt suur, et te teaksite :D

Next up: külastus Tibidabosse. Päev varem leppisime kokku, et kohtume Xiniga Av. Tibidabo metroopeatuse ees kell 11:30. Tegelikult nägime kell 12. Kuigi ainult mina ei hilinenud, tema ka. Tal oli kõht tühi ja 10 meetrit eemal oli üks kohvik/restoran, kuhu ka läksime. Kujutage ette, ta jagas minuga oma toitu, kui tal oli kõht tühi. Kohtaks siis Eestis ka selliseid... :D Juba enne seda viisakusžesti olen tähele pannud, et Xini saab juba kutsuda sõbraks, mitte lihtsalt kursakaaslaseks. Restoranist väljudes hakkasime otsima, kuidas saada ülesse mäkke. Läksime ühe bussiga paar peatust edasi köisraudteejaama (köisraudtee = ingl. k cable car). Aga ennäe, see oli suletud. Me polnud ainsad, kes tahtsid minna sellega mägikirikusse (loe: Tibidabosse). Meiega tuli rääkima keegi härra, kes pakkus ühte lahendust mulle ja Xinile: minna taksoga ja jagada arve võrdselt ära. Härra rääkis prantsuse aktsendiga inglise keelt, aga taksojuhiga suhtles hispaania keeles (või oli katalaani, need kaks on ikka väga sarnased, mina suudan need kergelt sassi ajada; kohalikud räägivad mõlemat keelt sama hästi). 12€ kolmevahel ära jagada.

Sinna sõitmine oli läbi korralike mägiteede, mis on minu jaoks eriti põnev. Kirikuesine parkla on merepinnast umbes 500 meetri kõrgusel, kiriku tippu ronides 70 meetrit veel kõrgemal. Sellist vaadet ma veel kogenud ei ole. Kõndida sai ümber torni terve ringi, niiet nägi igas suunas oma 20 kilomeetrit (ma olen ligikaudsete pakkumistega kohutav, aga umbes nii võis olla). Kõigepealt meri, siis terve Barcelona, siis mäed, siis mägede taga asuv mets. Kõik oli näha.




Tõestus, et ma pole fotogeeniline










In love

'ello :D


Tagasi linna bussi ja kahe metrooga. Teepeal uurisin variante, kust saaks kõige parema diiliga Hispaania numbri koos kõneaja ja internetiga. Korterikaaslane Navaneeth soovitas firmat, mida tema kasutab: Lyca. 7€ eest 1GB internetti ja 5€ eest 10€ kõneaega (topelt sissekantavast rahasummast). Täitsin netiteel mingisuguse ankeedi ära ja hiljemalt 7 päeva jooksul peaks uus SIM-kaart jõudma mulle koju. Kuigi mul on kuri kahtlus, et jäängi seda ootama. Kuna see oli nagunii tasuta, siis suurt vahet polegi. Kui leian poest sama teenusepakkuja kõnekaardi, siis ostan ära ka. Homme proovin otsida.

Kohtusime Spenceriga. Kutt käis eile (11.02) Andorras ja täna ostis omale 80€-ga päikeseprillid + armani lõhna (plus üleeile 70-80€-se paksu ja stiilse kampsuni). He comes with money. Kuna mu nohu oli päeva jooksul hakanud mõjutama kainet mõistust, siis tuli tahtmine minna koju. Aga enne kui see juhtus, võtsin natuke sularaha välja, et saaks osta päikeseprille. Tean, et olen kitsi, et ei taha osta korralikust poest (olen uurinud, hinnad ALGAVAD 130€-st, ei ole ühtegi korralikku paari mulle taskukohase hinnaga näinud). Kõndisime La Rambla tänaval ja mina vaatasin hoolsa pilguga suveniiriputkasid, et kas keegi neist pakub päikeseprille. Pikalt pidime kõndima: jõudsime peaaegu sadamasse välja, aga leidsime. 10€-ga väljanägemiselt korralikud, aga firmad on mingid kahtlased. Aga ma ei otsinudki mingeid murdmatust materjalist, lihtsalt tahan et midagi oleks. Näiteks RayBani järgitehtud firma omad kandsid nime RetBw, Carrera omad Corero, Oakley prillidel oli ovaalse O asemel kandiline (täiesti ristkülik) jne. Üliraske otsustusvõimega nagu ma olen, valisin lõpuks ühed RetBw omad, sest RayBan on mulle ikka ja alati meeldinud. Loodan homme päikesepaistet kohata, et proovida, kui hästi need toimivad.






Pärast rasket valikut pakkusin välja ideed, et lähme kõik oma koju. Ma ei tea, kas ma mainisin, aga Xinil on ka nohu, õige pisut varem kui mina sain. Me mõlemad tundsime ennast kehvasti ja kojuminek tundus hea idee. Kuigi ma ei tea, mida Spencer edasi teha tahtis :D Aga mis tal muud üle jäi, kui just ei jäänud üksi linnapeale laiama.


Koju jõudes avastasin, et kolmas korterikaaslane on juba tagasi. Näost-näkku teda ei näinud, aga vetsu uksele koputades (ei jaksanud enam hoida) vastas naishääl :D Köögi poole minnes tuli vastu Alberti isa José, kes tuli remondimeestega alumise korruse tualetti parandama. Tuletan meelde, et tema on korteri tegelik omanik ja alumise korruse WC sein tahab parandamist, seepärast oligi ta neid saatmas. Köögis askeldasin, siis tuli José ennast tutvustama, sest me pole veel temaga kohtunud. Tore mees, ilusa naeratusega, sõbralik nagu hispaanlased tavaliselt on J